Eesti justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta ütles, et tehisintellekti kõige kahjulikumaid mõjusid tuleks rahvusvahelises õiguses käsitleda inimsusvastaste kuritegudega võrdsetena. Kolmapäeval ERR-i veebisaates Otse uudistemajast kõneldes ütles ta, et Eesti kui üks maailma juhtivaid digiriike naudib digiküsimustes tugevat usaldust ja on võtnud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis nende reguleerimisel juhtrolli.
Ta võrdles üldist olukorda tuumaenergiaga, millel on positiivsed küljed ja katastroofilised võimalused. Rahvusvaheliste reeglite kujunemine võttis seal aega 1945. aasta augustist kuni 1970. aastani, ütles ta, ning tehisintellekt peab liikuma kiiremini, sest nii palju aastaid ei ole kasutada. Eestil on endiselt vaja rahvusvahelisi reegleid, et olulised küsimused saaksid lahendatud.
Ta tõi välja kolm valdkonda, mida Eesti soovib esimesena reguleerida. Tehisintellekti kõige kahjulikum mõju tuleks paigutada olemasolevasse inimsusvastaste kuritegude raamistikku, lisades sinna tehisintellekti väga hävitava võimekuse. Teiseks ei saa Eesti riiki üles ehitada tehisintellektilahendustele, kui keegi kolmandas riigis saab need äkitselt kinni pidada või näiteks hinnale kaks nulli juurde lisada. Ta nimetas seda riikliku iseseisvuse küsimuseks ja ütles, et suure mõjuga tehisintellektisüsteemid peavad pakkuma avatud lähtekoodiga võimalusi, millele Eesti saab oma teenuseid rajada. Kolmandaks, ja talle kõige lähedasema teemana, peaksid suured süsteemid olema kohustatud hõlmama väikesi keeli ja kultuure. Ta ütles, et Eesti seisab selle eest, sest muidu kaoksid eesti keel ja kultuur maailmast.
Pakosta ütles samuti, et internetis levivat Vene propagandat on vaja pidurdada. Ta ütles, et Venemaa kasutab ja rahastab teadlikult botte, mis toodavad valet sisu, et tema vaade keiserlikule ajaloole oleks tehisintellektisüsteemides esindatud ja Eesti arusaam mitte. Tema sõnul hävitab see kultuuri, narratiive ja identiteeti nii tehisintellekti keskkondades kui ka pommide kaudu Ukraina territooriumil. Ta ütles, et nooremad inimesed, kes võivad oma teadmised võtta tehisintellektist, mitte ajalooraamatutest, teevad selle Venemaa vaatenurgast väga heaks investeeringuks, ning et Eestil on vaja rahvusvahelisi kokkuleppeid, et tehisintellektisüsteemidel oleksid kaitsemeetmed ning õige ajalugu ja identiteedid jääksid nähtavale.
Ta kaitses digivaldkonna reegleid, öeldes, et mõistlikud reeglid ergutavad innovatsiooni. Eestit nimetatakse tugevaks digiriigiks isikuandmete kaitse üldmääruse tõttu, ütles ta: selged reeglid teevad võimalikuks ehitada nende ümber innovatsiooni ja ettevõtjad toetavad seda. Suured investeeringud tehisintellektilahendustesse seisavad silmitsi riskiga, et ettearvamatu regulatsioon võiks need tühistada, nii et ka ettevõtted tahavad selget reeglistikku, mille ümber nad saavad turvaliselt uuendada.
Ministeeriumi üks ülesanne on tema sõnul kaitsta inimeste põhivabadusi ja õigusi tehisintellekti ajastul, sealhulgas tehisintellektimudelite loomine Eestis. Eesti ehitab suveräänseid lahendusi, sest kuigi kolmandatel riikidel on muljetavaldavad suured mudelid, ei ole täpselt teada, kuidas Eesti andmed sinna liiguvad või mis nendega edasi juhtub. Põhiline otsus on tema sõnul see, et Eesti ei kasuta tehisintellekti inimeste jälgimiseks, isegi seal, kus tehnoloogia võimaldaks midagi, mida inimesed muidu ei teeks.
Inimeste parem teenindamine Eestis tehisintellekti abil nõuab tema rõhutuse järgi kohapeal ehitatud lahendusi. Ta tõi näiteks Eesti õigusnõu töövahendi, mis kustutab tundlikud andmed automaatselt, kui abi otsiv inimene sisestab need õigusabi küsides. Avalik sektor ei kasuta selle töö jaoks tundlikke isikuandmeid, ütles ta. Umbes 260 avaliku sektori teenust kasutab juba tehisintellekti, valdavalt avalike või mittetundlike andmete põhjal.
Allikas: Err
Liisa-Ly Pakosta tehisintellekti reeglid · Eesti inimsusvastased kuriteod tehisintellekt · suveräänne tehisintellekt Eesti · avatud lähtekoodiga tehisintellektisüsteemid · eesti keel tehisintellektis · avaliku sektori tehisintellektiteenused