Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta on kutsunud üles tehisintellekti tugevamale rahvusvahelisele reguleerimisele, et kaitsta riiklikku suveräänsust ning väiksemaid keeli ja kultuure. ERRi veebisaates „Otse uudistemajast“ võrdles ta tehisintellekti tuumaenergiaga: mõlemad võivad tuua kasu ja mõlemad võivad põhjustada katastroofe. Ta ütles, et rahvusvaheliste tuumareeglite kehtestamine võttis aega 1945. aasta augustist kuni 1970. aastani ning tehisintellekt ei saa nii kaua oodata.
Pakosta tõi välja kolm Eesti prioriteeti. Esiteks tuleks tehisintellekti kõige kahjulikumaid mõjusid käsitleda inimsusvastaste kuritegudena, laiendades olemasolevat õigusraamistikku tehisintellekti äärmiselt kahjulikele ja hävitavatele võimetele. Teiseks ei tohi Eesti digitaristu sõltuda välismaiste pakkujate kontrolli all olevast tehnoloogiast. Ta ütles, et riiki ei saa ehitada tehisintellektilahenduste ümber, mille kolmas riik võiks tagasi võtta või mille hinda järsult tõsta, ning et märkimisväärse mõjuga süsteemidel peavad olema avatud lähtekoodiga valikud, millele Eesti saab teenuseid rajada. Kolmandaks tuleks suurtelt tehisintellektisüsteemidelt nõuda väikeste keelte ja kultuuride kaasamist, mille eest Eesti tema sõnul võitleb, et eesti keel ja kultuur ei kaoks.
Ta hoiatas, et Venemaa rahastab tahtlikult roboteid, et tema tõlgendus imperialistlikust ajaloost jõuaks tehisintellektisüsteemidesse, Eesti vaatenurk aga mitte. Ta ütles, et Venemaa hävitab kultuure pommidega Ukraina territooriumil ning kustutab kultuuri, narratiive, lugusid ja identiteeti ka tehisintellekti keskkondades. Nooremad põlvkonnad toetuvad tema sõnul üha enam tehisintellektile, mitte ajalooraamatutele, mis võib muuta sellise manipuleerimise tõhusaks investeeringuks. Ta kutsus üles rahvusvahelistele kokkulepetele, mis nõuaksid kaitsemeetmeid desinformatsiooni ja moonutatud ajaloovestluste vastu.
Pakosta väitis, et selged reeglid soodustavad innovatsiooni ja et ettevõtted neid toetavad, viidates Eesti kogemusele Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega. Ettevõtted, kes investeerivad tehisintellekti palju, vajavad tema sõnul ettearvatavaid reegleid, et neid investeeringuid kaitsta.
Teine prioriteet on suveräänne tehisintellekt, et elanike isikuandmed oleksid kaitstud. Ta ütles, et muljetavaldavad suured mudelid on olemas kolmandates riikides, kuid Eesti ei tea täpselt, kuidas tema andmed nendes süsteemides liiguvad või mis nendega hiljem juhtub. Eesti on otsustanud mitte kasutada tehisintellekti jälgimiseks, mida tehnoloogia võimaldab, kuid mida inimesed muidu ei aktsepteeriks. Riik kasutab praegu tehisintellekti umbes 260 avaliku sektori teenuses, tuginedes avalikule või mittetundlikule teabele. Kohaliku näitena tõi ta Eesti õigusnõustamisteenuse, mis kustutab automaatselt kasutajate sisestatud tundlikud isikuandmed.
Allikas: Err
Eesti tehisintellekti regulatsioon · Liisa Pakosta · inimsusvastased kuriteod · suveräänne tehisintellekt · avatud lähtekoodiga tehisintellekt · eesti keel tehisintellektis