Ladina-Ameerika tehisintellekti indeks lisab võrdlustesse Eesti

Ladina-Ameerika ja Kariibi mere Majanduskomisjon (ECLAC) ütleb, et piirkond peab tehisintellekti suhtes võtma suurema omanikuvastutuse, et lahendada oma peamisi arenguprobleeme, sest tehnoloogiline suutlikkus muutub konkurentsivõime ja arengu seisukohalt üha olulisemaks.

ECLAC on koostöös Tšiili riikliku tehisintellekti keskusega (CENIA) avaldanud Ladina-Ameerika tehisintellekti indeksi neljanda väljaande, ILIA 2026. Indeksi järgi jääb ühenduvus hädavajalikuks, kuid sellest üksi enam ei piisa. Suurimate lünkadena nimetab see arvutusvõimsust, ettevõtete tehisintellekti kasutuselevõttu ja riiklike strateegiate elluviimist.

Aruanne analüüsib 20 Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riigi tehisintellekti ökosüsteeme. Esimest korda sisaldab see ka võrdlusi Saksamaa, Hispaania, Eesti, Portugali ja Singapuriga valitud näitajate põhjal. Allikas ei esita Eesti tulemusi ega kohta edetabelis.

ECLACi tegevdirektor José Manuel Salazar-Xirinachs ütles, et Ladina-Ameerika ja Kariibi mere jaoks ei ole küsimus ainult selles, kuidas nendele tehnoloogiatele ligi pääseda, vaid kuidas neid strateegiliselt kasutada peamiste arenguprobleemide lahendamiseks. Ta hoiatas, et passiivne ülevõtmine võib süvendada sõltuvusi ning laiendada olemasolevaid lünki ja ebavõrdsust.

Aruande järgi ei piisa laiemast juurdepääsust. Taristu, andmed, talent, teadustöö ja institutsiooniline suutlikkus tuleb omavahel siduda, et need looksid innovatsiooni, tootlikkust ning majanduslikku ja sotsiaalset väärtust. Aruanne osutab ka valdkondadele, kus riiklik suutlikkus võib olla ebapiisav, sealhulgas arvutusvõimsus, teadustöö, kõrgtaseme talent ja osalemine rahvusvahelises standardite kehtestamises, ning ütleb, et koostöö võib aidata riikidel suutlikkust jagada.

ILIA 2026 märgib edasiminekut institutsioonilistes raamistikes, kuid nende elluviimisel jäävad probleemid püsima. Analüüsitud riikidest 85 protsendil on riiklik tehisintellekti strateegia jõus või väljatöötamisel ning 75 protsendil on asutus, millele on ametlikult pandud tegevuskava juhtimine. Ainult Brasiilia ja Colombia on oma riiklikes raamistikes tehisintellektile sõnaselgelt eelarve eraldanud.

Teaduses ja hariduses on 65 protsendil riikidest erialased uurimiskeskused, enam kui pool on toonud tehisintellekti kooli õppekavadesse ning kõik 20 riiki pakuvad kraadiõppeprogramme. Erialased oskused tööturul jäävad napiks. Hinnanguline tehisintellekti kasutuselevõtt on suurettevõtetes 27,6 protsenti, keskmise suurusega ettevõtetes 12,8 protsenti ja väikeettevõtetes 6,8 protsenti.

CENIA direktor Álvaro Soto ütles, et ILIA-st on saanud piirkonnas otsuste tegemise põhivahend, ja hoiatas, et piirkond seisab silmitsi ühiskonna arvutistamise revolutsiooniga. Ta lisas, et ILIA-sugused vahendid on hädavajalikud, sest tänased otsused on põhimõttelise tähtsusega ning koostöö on vahend, eriti Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas.

Salazar-Xirinachs ütles, et Ladina-Ameerika ja Kariibi mere digitaalne tegevuskava eLAC pakub platvormi koostöö koordineerimiseks ja piirkonna rolli tugevdamiseks tehisintellekti rahvusvahelises juhtimises. ECLAC ütles, et indeks annab valitsustele tõendipõhise aluse edenemise hindamiseks, prioriteetide seadmiseks ja tehisintellekti strateegiate tugevdamiseks, et tehnoloogia toetaks innovatsiooni, tootlikkust ja kaasatust kooskõlas piirkonna arenguprioriteetidega.