Tehisintellekt aitab põllumeestel peamiselt igapäevatöös andmeid hallata, kuigi autonoomseid põllumajandusroboteid ja droone ei käsitata enam ulmena.
Pajo Ranchi taime- ja loomakasvatuse juht ning konsultant Airika Verrev ütleb, et vahendid on lühikese aja jooksul, mil ta neid kasutanud on, märkimisväärselt paranenud. Sel kevadel püüdis toidutootja andmeid Excelis tehisintellekti abil kokku panna ja leidis, et tehnoloogia ei olnud veel valmis. Viljakoristuseks oli olukord muutunud. Verrev ütles, et tänapäeval ei koosta ta enam ühtegi Exceli tabelit ise, vaid ütleb tehisintellektile, mida ta soovib ja milline tulemus peaks välja nägema, ning sellega on töö tehtud. Ta kasutab seda ka andmete analüüsimiseks ja asjakohaste õigussätete leidmiseks, rõhutades samas, et vastuseid tuleb pidevalt kontrollida.
Eesti Maaülikooli põllumajandustehnika abiprofessor Marten Madissoo ütles, et tehnoloogia ei vabasta põllumehi kohustusest neid vastuseid hinnata. Ta ütles, et tuleb meeles pidada, et tehisintellekt on lihtsalt kasulik tööriist, mis võimaldab otsuseid kiiremini teha, kuid inimesed peavad ise endiselt asjatundjad olema.
Ta näeb masinõppel ja tehisintellektil märkimisväärset rakendusruumi logistikas, põllumajandustoodete ladustamise ja töötlemise korraldamises ning põldude analüüsimises. Madissoo ütles, et ühtset lahendust ei ole, sest kasulikud rakendused sõltuvad probleemist. Üks tee on senisest rohkem kasutada andmeid, mida põllumehed juba koguvad põlluraamatute, registrite ja aruannete jaoks. Madissoo ütles, et eeliseks on mitme aasta andmed ning nende koondamise ja analüüsimudeli väljatöötamisega saab neid võite saavutada. Ta lisas, et põllumajanduslik ja tehniline asjatundlikkus tuleb ühendada: põlde tundvad inimesed peavad otsustama, millised näitajad on olulised ja mida nad andmetest teada tahavad.
Madissoo ütles, et vestlusrobotid on vaid jäämäe tipp. Madissoo koordineerib Eesti Maaülikooli tehisintellekti ja robootika keskust AIRE, mis uurib, kuidas tehisintellekt ja robootika saavad parandada tööstusettevõtete konkurentsivõimet. Tööstusnäitena tõi ta AIRE demonstratsiooni lihatootja Nõo Lihatööstuses, kus katsetati pakendatud kaupade tehisintellektipõhist kvaliteedikontrolli konveieril. Süsteem pidi märkama halvasti kinnitatud silte, valesid kuupäevi või välimusvigu.
Tartu Ülikooli teadlased on kasutanud tehisintellekti õhufotodelt põllusaarte tuvastamiseks ja vilja sorteerimiseks. Eesti Maaülikool on katsetanud ka autonoomset põllumajandustehnikat.
Droonide edasised kasutusviisid võivad peagi järgneda. Riigikogu arutab taimekaitseseaduse muudatust, mis lubaks teatud tingimustel pritsida taimekaitsevahendeid mehitamata õhusõidukitelt. Madissoo ütles, et mitu autonoomset süsteemi on juba olemas, kuid õiguslikud piirangud ja ohutusnõuded pidurdavad kasutuselevõttu. Ülikooli põllurobot on näiteks kindlalt katsetusjärgus ning talle tuleb alles õpetada põllupiire ja seda, kus ta tohib töötada. Madissoo ütles, et see ei ole päris ulme, kuid aega kulub veel, enne kui kõiki neid tehnoloogiaid ja võimeid saab kasutusele võtta. Ta peab korduvat tööd selgelt määratletud toimingutega automatiseerimiseks eriti sobivaks, sest masinõpe saab selle tõhusamaks muuta.
Verrev eeldab, et andmete ühendamine tehisintellektiga muudab põllumajanduse täpsemaks. Õhu- ja droonifotod võiksid aidata otsustada, kui palju väetist või taimekaitsevahendit järgmiseks hooajaks tellida, ning vältida tarbetut kulu. Ta ütles, et kokkuhoid võib tegelikult olla üsna suur, kuid praegu hinnatakse tellitavaid koguseid alles umbkaudu. Ta lisas, et paljud tootjad kasutavad tehisintellekti endiselt peamiselt täiustatud otsingumootorina ning ajapuudus muudab uute arengute jälgimise raskeks.
Madissoo ütles, et ettevõtted võtavad uue tehnoloogia kasutusele siis, kui kasu on selge ja investeering õigustatud. Ta kirjeldas tootjate ees seisvat küsimust, kui palju tuleb investeerida ja kui kiiresti see investeering end ära tasub. Esimene katse ei pea olema kallis: alustada vestlusroboti ja konkreetse küsimusega, analüüsida olemasolevaid andmeid ning katsetada nõuannet väiksemal põllul. Keerukamate ideede puhul soovitab ta tuge ülikoolidelt või AIRE-lt.
Ta meenutas konverentsil tehtud võrdlust: hobused on endiselt olemas, kuid transpordis neil enam tähtsust ei ole, ja sama loogika kehtib tehisintellekti kohta. Madissoo ütles, et ilma selleta saab hakkama, kuid jäädakse lihtsalt peavoolust maha, ning julgustas inimesi seda kasutama põhimõttel usalda, kuid kontrolli.
Allikas: Err
tehisintellekt Eesti põllumajanduses · Eesti Maaülikool · AIRE robootikakeskus · põllumajandusdroonid Eesti · Pajo Ranchi tabelid · taimekaitse mehitamata õhusõiduk