Tartu eetikakeskus: hariduse eesmärgid peavad suunama tehisintellekti kasutamist

Tartu Ülikooli eetikakeskus tähistas oktoobri alguses 25 aasta möödumist tseremoonia ja sümpoosioniga. Keskus asutati 1. juunil 2001, et edendada eetika õpetamist ja uurimist ning innustada ühiskonda mõtlema normide, väärtuste ja õigluse üle. Tseremoonia toimus 1. oktoobril Tartu Ülikooli muuseumis ja sümpoosion 2. oktoobril. Suurem osa programmist oli inglise keeles ilma tõlketa eesti keelde. Salvestused on kättesaadavad aadressidel, mille avaldas Õpetajate Leht.

Tiia Kõnnussaar ja Margit Sutrop esitlesid juubelikogumikku „Murrang. Eetikast ja väärtustest muutuvas ajas“, milles on tagasivaated keskusele ja mõtisklused tänase Eesti eetiliste probleemide üle, sealhulgas endise presidendi Kersti Kaljulaidi kirjutis. Esitluse järel osalesid arutelus endine president Toomas Hendrik Ilves, akadeemik ja poliitik Jaak Aaviksoo, Teaduste Akadeemia asepresident Marek Tamm ja professor Marju Lauristin. Kogumiku kaastööliste tänamine võttis kümme minutit, sest partnereid on nii ülikoolis, mujal Eestis kui ka välismaal.

Praegune ebakindel aeg iseloomustas tähistamist. Korduvalt tulid jutuks tehisintellekti arenguga seotud riskid ja habras julgeolekuolukord. Kõnelejad ütlesid, et üldiselt omaks võetud väärtused on surve all ja nende asemele seatakse omakasupüüdlikud huvid. Arutelu lõpus ütles akadeemik Jaak Aaviksoo, et elu mõte on ellujäämine. Teadusettekanded keskendusid haridusele ja tehisintellektile. Birminghami Ülikooli filosoofiaprofessor Kristján Kristjánsson leidis, et haridus peaks püüdlema inimese õitsengu ehk iga õpilase inimpotentsiaali täieliku arengu poole. 2. oktoobril rääkis Leedsi Ülikooli rahvusvahelise ajaloo kaasprofessor Lorna Waddington tehisintellektist teadustöös ja õpetamises. Ta tunnistas, et mõnel juhul võib see muuta uurija töö märksa tõhusamaks, öeldes ühtlasi, et selle kasutamine ajaloo tõlgendamisel on sageli kallutatud, väldib vastuolulisi teemasid ja hallutsineerib.

Keskuse juhataja professor Margit Sutrop tõstis esile hiljutist tehisintellektihüppe riskianalüüsi, mis on kättesaadav selle algatuse veebilehel. Selle peamine järeldus on, et tehisintellekt saab Eesti haridust oluliselt tugevdada ainult siis, kui hariduse eesmärgid suunavad tehnoloogia kasutamist, mitte vastupidi.

Keskus valmistab ette digitaalset kõrgharidusõpikut teaduseetikast iseseisvaks õppimiseks, mis tutvustab eetika teemasid ja valdkondi. Euroopa Komisjoni rahastatud projektis arendab keskus ka ingliskeelset teaduseetika e-kursust doktorantidele ja karjääri alguses olevatele teadlastele kogu Ida-Euroopas. Eelmisel õppeaastal kavandas Tartu Ülikool 25 eetikakursust, nende hulgas bioeetika, ajakirjandus ja kommunikatsioon, rahvatervis, pedagoogiline eetika ja juhtimiseetika, ning lisaks kõigile bakalaureuseõppe üliõpilastele avatud aluskursused. Prioriteet on nüüd teaduseetika: doktorantidele on eraldi valikaine ning tehakse koostööd Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Eesti Kunstiakadeemiaga.

Sutrop ütles, et huvi eetikakursuste vastu on väga suur, kuid suutlikkus on väike, sest rahastus on valdavalt projektipõhine, mistõttu keskus keskendub järelkasvu koolitamisele ning meetoditele ja õppematerjalidele. Aastatel 2009–2024 hõlmasid selle hea kooli ja hea lasteaia programmid 21 protsenti kõigist Eesti üldhariduskoolidest ja 27 protsenti lasteaedadest. Eetikanõukogud tegutsevad nüüd Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis ja Kuusalu Keskkoolis.