Tehisintellekt, mis salvestab patsientide ja arstide vestlusi, koostab kokkuvõtteid ning aitab arste diagnooside ja järgmiste sammudega, on juba kasutusel mitmes Eesti haiglas.
Confido tegevjuht Edvard Garder ütles ERRile, et ettevõte alustas tehisintellekti katsetamist eelmisel aastal ja oli Eestis esimeste seas. Ta ütles, et süsteemi kasutatakse nüüd mitmes osakonnas ja ettevõte kavatseb seda kogu organisatsioonis laiendada. Patsiendid on tema sõnul reageerinud positiivselt, sest arstidel on nendega rohkem aega.
Narva Haigla otsib riigihankega eestikeelset kõnetuvastuse ja transkriptsiooni tarkvara. Tarkvara peaks muutma arstide või õdede ja patsientide vestlused elektrooniliseks tekstiks, mida saab töödelda, automaatselt tõlkida, taasesitada ja salvestada. Haigla soovib ka tehisintellekti assistenti, mis soovitaks meditsiinikoode ja toetaks kliinilisi otsuseid. Hange nõuab, et otsustajateks jääksid arstid, ning tehisintellekti loodud sisu, mida tervishoiutöötaja ei ole üle vaadanud ega heaks kiitnud, ei tohi kanda patsientide haiguslugudesse.
Tartu Ülikooli Kliinikum alustas oktoobri keskel tehisintellekti katsetamist erakorralise meditsiini osakonnas ja kavatseb katset kolm kuud jätkata. Kui tehnoloogia osutub kasulikuks, laiendab haigla katset, et kinnitada rakenduse kasu. Erakorralise meditsiini osakonna juhataja Aime Keis ütles, et rakendus EMO24 on mõeldud vähendama aega, mida arstid ja õed kulutavad dokumenteerimisele, ning vähendama juhtumeid, kus patsiendid kirjeldavad oma seisundit mitmele töötajale.
Heba Kliinik kasutab tehisintellekti haiguslugude koostamiseks enne vastuvõtte, vestluste dokumenteerimiseks vastuvõttude ajal ning kokkuvõtete ja selgituste ettevalmistamiseks patsientidele. Eelmisel nädalal ERRis avaldatud arvamusartiklis ütles tegevjuht Ain Aaviksoo, et tehisintellekt ei saa arstide eest otsuseid teha. Ta ütles, et see peaks toetama vahendeid, mis aitavad inimestel oma tervist hallata, ja aitama arstidel neid selles toetada.
Sotsiaalministeeriumi innovatsiooni asekantsler Nele Labi ütles, et ministeerium ei ole teinud põhjalikku hinnangut tehisintellekti kasutamise kohta kõigis haiglates, kuigi on teadlik mitmest algatusest. Ta ütles, et era haiglad on uute lahenduste katsetamisel üldiselt kõige kiiremini liikunud. Selle töö jaoks ei ole ühtset üleriigilist süsteemi ja haiglad valivad vahendeid suures osas oma vajaduste järgi.
Labi ütles, et arendamisel on kaks suurt riiklikku tehisintellekti projekti: transkriptsioonivahend perearstindusele ja transkriptsioonivahend elektroonilisele kiirabisüsteemile. Ta ütles, et neil kahel on oodata lähiajal suurimat mõju tervishoiutöötajate halduskoormusele, kuigi riigil on ka teisi tehisintellekti projekte. Ministeerium ütles samuti, et teiste Euroopa riikide projektid on näidanud haldustöö selget vähenemist. Eesti lähenemine on Labi sõnul integreerida üldotstarbelised vahendid, nagu kõnetuvastus ja transkriptsioon, haiglate töövoogudesse, et kliinikud kulutaksid aega patsientidele, mitte paberitööle.
Garder ütles, et tervishoiutöötajad võtavad tehisintellekti üldiselt hästi vastu ja skeptilisus on suhteliselt haruldane. Ta ei näe erialade vahel olulist erinevust: automaatne transkriptsioon ja kliiniline otsustustugi võivad dokumenteerimist kergendada peaaegu igas valdkonnas, anda arstidele patsientidega rohkem aega ning viia epikriisid ja muud aruanded riiklikku terviseportaali kiiremini. Ta ütles, et kasutuselevõtt ei too kohest kokkuhoidu, sest haiglad peavad kõigepealt investeerima. Ta usub, et tehnoloogia võib vähendada arstide ja õdede töökoormust ning läbipõlemist, märkides samas, et parema töötajate heaolu rahalist väärtust ei saa alati täpselt mõõta.
Konfidentsiaalsus on eraldi küsimus. Garder ütles, et Confido peab oma praeguseid lahendusi turvaliseks ja jätkab riskide piiramist ning et patsiendid võivad vastuvõttudel tehisintellektist keelduda. Tartu Ülikooli Kliinikum ütles, et osalemine pilootprojektis on vabatahtlik; kui erakorraline patsient loobub, jätkuvad teabe kogumine, diagnoosimine ja ravi endiselt. Labi kinnitas, et kehtivad ranged andmekaitse reeglid ja et patsiente tuleb salvestustest ning nende eesmärgist teavitada. Kuna tehnoloogia liigub kiiresti, on tema sõnul vaja suuremat õiguslikku selgust, patsiendid peavad kasutust mõistma ja protsess peab olema läbipaistev. Ministeeriumi töörühmad on juba loodud.
Garder ütles, et riik peaks kehtestama turvanõuete standardi. Ta ei taha, et igale teenuseosutajale kehtestataks üks tehisintellekti süsteem, väites, et kõigi asutuste sidumine ühe süsteemiga looks monopoli, pärsiks innovatsiooni ega pruugi olla avaliku raha kõige tõhusam kasutus. Ta eelistaks, et kõik riikliku terviseportaali andmed tehtaks tehisintellektile kasutatavaks, et vastuvõtu ettevalmistamine oleks kiirem. Tema hinnangul liigub riik tehisintellekti osas palju liiga aeglaselt.
Allikas: Err
Eesti haiglate tehisintellekt · kliiniline kõnetuvastus · Confido tehisintellekti kirjutusabiline · Narva Haigla hange · Tartu EMO24 piloot · riiklik tervise transkriptsioon