Punase meeskonna artikkel seob Narva kriisistsenaariumi ELi piiri IT- ja küberlünkadega

The Cipher Briefi avaldatud artikkel kirjeldab punase meeskonna harjutust, mida esitatakse haavatavuste otsinguna, mitte prognoosina, sellest, kuidas Venemaa võiks Eestile suunatud kriisis ühendada sabotaaži, küberrünnakud, infooperatsioonid ja eitatavad agendid. Konstrueeritud operatsiooni eesmärk on panna proovile NATO kiirus ja ühtsus ning konkureerida Ukrainale antava toetusega, ilma plaanita liitu sõjaliselt võita.

Autor väidab, et aeglane edenemine lahinguväljal, suured kaotused ja majanduslik surve võivad sundida Moskvat eskaleerima. Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskusele viidatakse hinnangu osas, mille kohaselt on alates täiemahulisest sissetungist 2022. aastal hukkunud 450 000 venelast ja lahinguvälja kaotusi on 1,4 miljonit, ning artikkel ütleb, et Venemaa valduses olev Ukraina territoorium kahanes 2026. aasta kevadel. Maailmamajanduse Kieli Instituudi juunikuu aruanne jõudis järeldusele, et Venemaa majandus näitab selgeid struktuurse kurnatuse märke. 17. septembril maksis Euroopa Komisjon Ukrainale välja 3,3 miljardit eurot 90 miljardi euro suurusest toetuslaenust. Euroopa julgeolekuametnikud hoiatasid pühapäeval, 20. septembril, et Venemaa katsetab NATO otsustavust ja võib üritada piiratud sissetungi. Artikkel märgib, et artiklit 5 on rakendatud ainult üks kord, pärast 11. septembri rünnakuid Ameerika Ühendriikide vastu.

Stsenaariumis, mida nimetatakse operatsiooniks Narva kevad, propageerib sõnumivahetus väljamõeldud Narva rahvavabariiki, umbes 50 000 elanikuga linna, kellest 97 protsenti räägib vene keelt. Telegrami, TikToki ja teiste platvormide veebinarratiivid kujutavad Eesti hariduskeele reforme keelelise genotsiidina. Madalama taseme värvatuid kirjeldatakse grafitit pritsimas, QR-koodiga kleebiseid üles panemas ning süütamisi ja sabotaaži toime panemas relvastatud konflikti lävest allpool. Artikkel ütleb, et niinimetatud väikeste roheliste mehikeste otsene sissetungimine üle Narva jõe on ebausutav, sest Eesti piir on NATO tõkestava heidutuse raames tihedalt seiratud.

Sissetungimise etapp kasutab tegelikke 2025. aasta viisanumbreid. Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania andsid kokku välja enam kui 441 000 Schengeni viisat Venemaa kodanikele ning enam kui 477 000 Venemaa kodanikku sai turistiviisa kogu Schengeni alal, keeldumismääraga 6,4 protsenti. Artikli ametlik Euroopa Komisjoni statistika näitab 679 425 Venemaa kodanike lühiajalise viibimise taotlust, 630 641 välja antud viisat, sealhulgas 175 862 mitmekordse sisenemise viisat, ja sama 6,4-protsendilist keeldumismäära. Harjutuses siseneb alates 2026. aasta juunist turistiviisadega veidi alla saja spetsialisti, sealhulgas GRU üksuse 29155 ja 390. eriotstarbelise luurepunkti töötajad, reisivad rongi ja bussiga läbi Schengeni ala ning asuvad Narvas varjule.

Artikkel käsitleb ELi sisenemis- ja väljumissüsteemi kinnitatud lüngana. Täielikult kasutusele võetud 2026. aasta aprillis ja eu-LISA hallatav süsteem salvestab ELi-väliste lühiajaliste reisijate biomeetria ning lisab viibimisaja ületajad nimekirja, kuid autor kirjutab, et hoiatust ei anta automaatselt, kui isik ei vasta ühtlasi Schengeni infosüsteemile. Nimekirja saavad pärida riiklikud ametiasutused ja seda hallatakse infotehnoloogiasüsteemina. Autor ütleb, et uurimus ei leidnud ühtegi ELi asutust, mis sõeluks süstemaatiliselt viibimisaja ületajaid riikliku julgeoleku näitajate suhtes. EUROPOL saab kasutada EES-i andmeid uurimistes ja eeldab, et pärast 2027. aastaks kavandatud muudatusi toetab ta Euroopasse saabuvate kolmandate riikide kodanikega seotud julgeolekuriskide hindamist. Euroopa Komisjoni 2026. aasta Schengeni olukorra aruanne leidis, et kõigis liikmesriikides on vaja täiendavaid jõupingutusi, et tulla toime väljakutsetega, mis on seotud tagasisaatmisotsuste õigeaegse tegemise, menetluste tõhustamise ning meetmete rakendamisega, mis hoiavad ära kõrvalehoidmise ja loata teisesed liikumised.

Kujuteldav kulminatsioon on 2. jaanuar 2027. Eesti Riigi Infosüsteemi Ameti operatsioonikeskus Tallinnas saab üheaegseid hoiatusi, kui teenusetõkestusrünnakud viivad valitsuse ja erasektori veebilehed rivist välja, tööstusjuhtimissüsteemid käituvad ebakorrapäraselt, raudtee on häiritud, foorid lülituvad ebanormaalselt ja mõnes linnapiirkonnas kaob elekter. Radar jälgib Venemaalt tulevaid õhusignatuure, samal ajal kui maskides relvastatud mehed Narvas hõivavad linnavalitsuse hoone aadressil Peetri plats 5, politseijaoskonna ning piiripunktid Narva 1 ja Narva 2, täiendavad ründajad ületavad sildu ja väikesed FPV-droonid sihivad vormiriietuses kaitsjaid. Venekeelne avaldus kuulutab välja Narva rahvavabariigi, Venemaa eitab osalust ja stsenaariumis kõneleb Putin tuumastardikeskusest. Artikkel ütleb, et Eesti taotleks vähemalt artikli 5 konsultatsioone ja et asja mõte on mitmetähenduslikkuses, mitte ühes ennustatud tulemuses.

Autor märgib relvade hankimist Eestis kõige spekulatiivsema sammuna, sest puudub alus eeldada valmis juurdepääsu kuritegelikele relvavõrgustikele ilma suurema avastamise tõenäosuseta. Kinnitatud tingimuste hulgas on etnilised venelased umbes 20 protsendina Eesti elanikkonnast ja nüansseeritud pilt Narvast: 2014. aastal oli umbes 46 protsendil elanikest Eesti kodakondsus ja 36 protsendil Venemaa kodakondsus ning puuduvad tõendid laialdasest toetusest Venemaaga ühinemisele. Narva rahvavabariigi ideed kirjeldatakse enamana kui väljamõeldisena: 2025. aasta veebikampaania muutus aktiivseks 2026. aasta veebruaris ning 2026. aasta märtsis nimetas Eesti Kaitsepolitsei seda infooperatsiooniks, mille eesmärk on külvata segadust ja õõnestada ühtekuuluvust.

Soovitatakse kolme meedet: jätkata ELi tööd organiseeritud kuritegevuse võrgustike vastu, mis võiksid toetada vaenulikke osalisi; lõpetada turistiviisad Venemaa kodanikele, välja arvatud piiratud humanitaarjuhtumid, ning luua ettepaigutatud ELi viisajulgeoleku funktsioon, mis on osaliselt modelleeritud USA viisajulgeolekuprogrammi eeskujul; ning riikliku julgeoleku immigratsioonikoordinatsiooni keskus, võimalik et EUROPOL-i sees, et analüüsida EES-i viibimisaja ületamisi ja seonduvaid andmeid ning koordineerida liikmesriike. Kokkuvõte ütleb, et NATO sõjaline heidutus ja Eesti kaitse jäävad oluliseks, samas kui vähem nähtavad lüngad immigratsioonis, luures, õiguskaitse ja infoturbes võivad siiski lasta vaenulikul personalil end Euroopas sisse seada. Seisukohad on autori omad ega kajasta USA sisejulgeolekuministeeriumi, Homeland Security Investigationsi ega USA valitsuse ametlikku seisukohta.