Tartu haigla katsetab põlvekirurgia robotit, rahastus jääb lahtiseks

Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgid on pilootprojektina teinud esimesed roboti abil põlveoperatsioonid. Haigla ise maksis nädalase katse ja arstide väljaõppe eest. Kas Tervisekassa süsteemi rahastab, on endiselt lahendamata.

Ortopeediakliiniku juhataja Kaspar Tootsi ütles, et robot on abivahend, mis koostab liigesest digitaalse 3D-mudeli ilma röntgeni- või kompuutertomograafiata. Marker kaardistab patsiendi liigese. Sama pliiatsitaolise tööriista teine ots võib olla freesimisotsik, mida kirurg kasutab põlveproteesi paigaldamisel. Ta rõhutas, et robot ei tee ilma arstita ise midagi.

Tootsi ütles, et põlveliigese asendamise tulemused on robotita juba üsna head, ja kirjeldas süsteemi kui võimalust teha hea operatsioon paremaks. Tema sõnul jääb 15–20 protsendil patsientidest pärast operatsiooni midagi, mis neid häirib, ning roboti kasutamine aitaks just neid patsiente.

Piloodis osalenud ortopeedkirurg Kaarel Kiiranen ütles, et ta tegi või assisteeris kaheksal või üheksal operatsioonil. Tema sõnul on operatsiooni nõrgim lüli kirurg. Tema hinnangul on robot eriti kasulik raskematel juhtudel, sest meeskond näeb ekraanilt lõpptulemust enne, kui luu lõikamine algab. Ta lisas, et see kindlus tulemuse suhtes tuleb kõrgema hinnaga.

Tootsi ütles, et robot ise võib maksta ligi miljon eurot. Süsteemi juurde kuuluvad andurid ja freesimistööriist lisaksid operatsiooni kohta umbes 800 eurot. Lisainstrumente on vaja vähem kui käsitsi tehtaval operatsioonil, vahe on umbes 300 eurot.

Praegu Tervisekassa sellise uue süsteemi eest ei maksaks. Selle puudujääk on sel aastal üle nelja protsendi, veidi alla 105 miljoni euro. Tootsi ütles, et uut lähenemist võiks vähemalt kasutada Tartu Ülikooli Kliinikumis, Eesti ainsas haiglas, mis koolitab arste. Peale paremate ravitulemuste ja kvaliteedi on sellel tema sõnul tugev õpetuslik külg: arstitudengid ja residendid näevad põlve anatoomiat, kuidas pinnad liiguvad ja kuidas proteesi paigutada. Ta ütles ka, et ülikoolihaigla saab kõige keerulisemad juhud, samas kui täpne tõendus selle kohta, kui tõhus CORI süsteem tegelikult on, puudub endiselt.

Tervisekassa on loonud innovatsioonifondi uute lahenduste, näiteks CORI jaoks, ütles selle eriarstiabi teenusejuht Aivar Koppas. Tartu Ülikooli Kliinikum ei ole taotlust esitanud. Koppas ütles, et strateegilise tervishoiuteenuste ostjana peab kassa vaatama Eesti tervisesüsteemi vajadusi tervikuna, sealhulgas mahtu ja asutusi, kus tehnoloogia on põhjendatud, et oleks tagatud ravimaht, spetsialistide pädevus ja seadmete optimaalne kasutus. Tema sõnul on ülikoolikliinikul õppe- ja teadushaiglana oluline roll uute raviviiside katsetamisel ja teadmiste kogumisel nende kohta. Robotkirurgiat tuleks tema sõnul vaadata laiemalt kui üht protseduuri ning CORI süsteem on põlveliigese asendamise teekonnal ainult üks võimalik lähenemine.