Mustaks surmaks nimetatud epideemia laastas Euroopat aastatel 1347–1353 ja tappis miljoneid inimesi. Seda käsitletakse sageli sündmusena, mis tuli ja seejärel kadus. Katk ei kadunud pärast seda esimest puhangut. Järgmise viie sajandi jooksul naasis see Euroopasse ikka ja jälle, mõjutas tugevalt kogukondi ning kujundas ümber linnu ja kaubateid.
Tartu Ülikooli genoomika instituudi juhitud uuring jälgib seda pikka ja keerukat levikut üksikasjalikult. Tulemused näitavad, et katk ei jõudnud Eestisse ainult ühel korral. Üks selgemaid leide on katkubakteri geneetiline mitmekesistumine aastatel 1450–1500, mil see jagunes kolmeks suuremaks haruks, mis lõid metsikutel närilistel uusi nakkuskoldeid.
See ülevaade on osa Loodusajakirja tegevtoimetaja Katre Palo teaduskokkuvõttest ning seda arendatakse edasi ajakirjas Horisont 5/2026.
Allikas: maaelu.postimees.ee
Tartu genoomika instituut · katkubakteri evolutsioon · must surm Eestis · paleogenoomika uuringud · Tartu Ülikool · Euroopa katkuajalugu