Jämesoolevähk võib pikka aega kasvada ilma sümptomiteta ning kaugelearenenud haiguse ravivõimalusi kirjeldatakse sisuliselt olematutena. Tartu biotehnoloogiaettevõte Vectiopep arendab ravivaktsiini, mis on mõeldud seda haigust ravima, mitte ennetama. Ettevõte on aastaid töötanud alustehnoloogia kallal, kaasanud lisakapitali, saanud toetusi ja laiendanud meeskonda.
Mõni aasta tagasi oli Vectiopepil viis geneetilist materjali rakkudesse viia. Nüüd kujundab ettevõte konkreetset ravimit, mille esimene sihtmärk on jämesoolevähk. Korraga on katsetamisel mitu veidi erinevat versiooni. Selle aasta lõpuks peab ettevõte valima järgmise etapi juhtkandidaadi, sest iga hilisem samm maksab rohkem ja kõik versioonid ei saa jätkata, ütles kaasasutaja Kaido Kurrikoff.
Programm on endiselt prekliiniline. Seni on tööd tehtud loomadel: Kurrikoffi sõnul ei surnud ükski katseloom ega täheldatud kõrvaltoimeid. Need tulemused ei näita, et ravim oleks inimestel ohutu või tõhus. Sellise hinnangu saab anda alles pärast uuringuid inimestel.
Pärast juhtkandidaadi valimist jääb ees pikk ettevalmistus. Kõige optimistlikum prognoos näeb esimest annust inimesele umbes pooleteise aasta pärast. Üks arutlusel olev mõte on viia see esimene kasutus Eestis läbi haiglaerandi alusel. Ettevõte peab ohutust põhjalikumalt dokumenteerima ja tootma inimestele vajaliku kvaliteedi ja puhtusega toote. Kurrikoffi sõnul kulub suur osa ajast keemilisele kirjeldusele ja kvaliteedikontrollile, sealhulgas sellele, kui kaua ravim säilib ja millised on selle omadused. Alles nende uuringute ja dokumentide olemasolul saaks kandidaati esimest korda inimesele manustada.
Tootmine on kavas viia Eestist välja, ent lootus jõuda esimese patsiendini kodumaal püsib. Haiglaerand võib kindlaksmääratud tingimustel lubada loata uudset ravimit konkreetsele patsiendile. Selleks on vaja ravimiameti luba ning ravim peab olema juba piisavalt kaugele arendatud, et seda saaks manustada. Kurrikoffi sõnul ei ole tegemist 1. faasi kliinilise uuringuga ja see annaks vähem põhjalikku teavet, kuid võiks näidata, kuidas ravim organismis käitub, kas kasutamine näib ohutu ja kas ilmneb mingi ravitoime.
Mõni aasta tagasi ütles Kurrikoff Tartu Postimehele, et esimene sihtmärk võiks olla melanoom. Ettevõte on sellest plaanist loobunud. Tema sõnul on melanoom uute immuunravimite jaoks tihedalt täidetud katseväli, nii et Vectiopep peaks konkureerima nii teiste ravimitega kui ka samade patsientide pärast, sealhulgas suurte arendajatega nagu Moderna. Uuringute korraldamine oleks raskem ning sobivate melanoomipatsientide leidmine Eestis võiks võtta aastaid, sest mitu arendajat otsib samu inimesi.
Jämesoolevähk on kopsuvähi järel maailmas vähisuremuste arvult teisel kohal ning seda seostatakse ligi 920 000 surmaga aastas. Vectiopepi pikem eesmärk ei ole ravim ainult ühe vähi jaoks. Jämesoolevähi programm on mõeldud esmalt näitama, et ettevõtte kohaletoimetamisplatvorm töötab: vajalik teave viiakse patsiendi immuunrakkudesse, et organism suudaks vähirakke ära tunda ja nende vastu võidelda, kasutades mRNA-d ja rakkudesse sisenevaid peptiide. Kurrikoff kirjeldas seda transpordi või logistikana, mis on üles ehitatud seda teavet kandvate molekulide ümber.
Lihtsalt öeldes on mRNA juhiste kogum, mis toimetatakse immuunrakku, et immuunsüsteem saaks õppida vähki ära tundma ja seda ründama. Eesmärk, nagu keemiaravi puhul, on vähirakk hävitada, ent siin leiab ja kõrvaldab need rakud immuunsüsteem, ütles Kurrikoff.
mRNA sai laialdaselt tuntuks Covid-19 pandeemia ajal, kui mitu vaktsiini seda kasutas. Vectiopep viis varem edasi DNA-d ning mRNA esiletõusuga suunas oma kohaletoimetamistehnoloogia mRNA poole. Kurrikoffi sõnul võtab ettevõte mRNA, pakendab selle ja viib patsiendi immuunrakkudesse spetsiaalsete rakku sisenevate peptiididega.
Säilitamine on mRNA-ravimite tuntud raskus. Pandeemiavaktsiinid vajasid rangelt kontrollitud temperatuure. Vectiopep on nüüd valmistanud oma katselise ravimi pulbrina, mis tekitab lootust, et tulevast toodet oleks lihtsam hoida ja transportida. Enne süstimist lisataks pulbrile lahus. Kurrikoffi sõnul ei peaks kapi peale jäetud annust automaatselt ära viskama.
Stabiilsus ei ole paigas. Hilisem töö peab ikkagi kindlaks tegema, kui kaua preparaat oma omadused säilitab ja millistel tingimustel. Kurrikoffi sõnul moodustab kvaliteedi ja stabiilsuse tõendamine suure osa sellest, mis tuleb lõpetada, enne kui keegi saab ravimit.
Allikas: Tartu Ülikool
Eesti biotehnoloogia · Tartu Vectiopep · jämesoolevähi vaktsiin · mRNA-ravim Eesti · haiglaerand Eesti · vähi ravivaktsiin