NATO peasekretär Mark Rutte pöördus TalTechis üliõpilaste ja teadlaste poole. Ta ütles, et liit ei seisa lähiajal relvastatud rünnaku ees. Ta palus Euroopa valitsustel tugevdada tavavägesid ning liikuda kiiremini mehitamata õhusõidukite ja taeva kaitse alal.
Rutte hoiatas, et Venemaa suurendab kogu Euroopas hübriidrünnakuid ja jääb püsivaks ohuks. Ta ütles, et vägede koondamine, mis sarnaneks 2022. aastal Moskva täiemahulisele rünnakule Ukraina vastu eelnenuga, oleks nähtav ja liit reageeriks.
Ta ütles, et NATO suudab kaitsta oma territooriumi ja et iga liitlane toetab endiselt artiklit 5, kollektiivkaitse sätet. Ta ütles, et NATO seisab koos Eestiga iga ohu vastu.
Ta tõi Eesti kaitsekulutused ja abi Ukrainale teistele liikmetele eeskujuks. Riik majutab Tapal eespaigutatud maavägesid, toetab Ämarist lähtuvat õhuturbemissiooni ning annab küberoskusteavet Tallinnas asuva NATO Küberkaitse Koostöö Keskuse kaudu.
Ta ütles, et Eesti tehnoloogiatööstus on veel üks tugevus. Sealsed ettevõtted tegelevad mehitamata õhusõidukite, püüdjate, kübervahendite, lahinguväljal kasutatava tarkvara ja energiasalvestusega. Ta lisas, et Eesti oskus tarkvara, tehisintellekti ja autonoomsete süsteemide alal võib olla kõrvuti tootmisega teistes liikmesriikides. See kooslus võiks tugevdada NATO vägesid ja Eesti majandust oskustöökohtade kaudu ning muutes ideed kasutatavaks varustuseks. Ta nimetas riiki paigaks, kus mõistlikust ideest võib saada midagi päris.
Ta kiitis ühiskonnaülest vastupanuvõime püüdlust, sealhulgas kümneid tuhandeid Kaitseliidu vabatahtlikke ning koolitunde ellujäämise ja meediapädevuse teemal. Ta ütles, et riigikaitsejõud, kõrgtehnoloogia, kasvav relvatööstus ja tavainimesed kõik lisavad liidule.
Kasuliku julgeoleku-uuringu küsimuses ütles ta TalTechi kuulajaskonnale, et keskenduda droonidele ja viisidele neid peatada. Ukraina on näidanud, et suurte varude hoidmisest ei piisa. Liitlased peavad uusi masinaid kiiresti tootma, kui konstruktsioonid muutuvad.
Ta tahab ka kihilist õhutõrjet: odavamaid lahendusi linnadele ja elutähtsatele objektidele koos tipptasemel relvadega, nagu Patriot. Droonide õppetunnid liiguvad Ukrainast NATOsse, NATO aga jagab vastutasuks taktikat ja strateegiat. Ta ütles, et see käib tõepoolest mõlemat pidi.
Liikmed lubasid 2025. aasta Haagi tippkohtumisel pühendada 2035. aastaks igal aastal viis protsenti SKPst kaitsele ja sellega seotud julgeolekule. Rutte ütles, et Euroopa ja Kanada võtavad suurema osa vastutusest ning et Euroopa peaks jääma Ühendriikidega ühele joonele. Ta ütles, et liitlased on rühmana palju tugevamad. Ka Washington saab kasu, sest liit aitab kindlustada Põhja-Atlandit ja merepoolseid lähenemisteid Põhja-Ameerikale.
Ta oli vastu eraldi Euroopa armeele, mis seisaks riiklike vägede kõrval. NATOl on juba juhtimissüsteem ja plaanid, mida on vaja 32 liikmesriigi sõjaväe juhtimiseks. Üks Euroopa armee tähendaks, et riigid loovutavad oma väed, ja ta ei oota seda.
Rutte ütles, et liit jätab teadlikult ebaselgeks, milline hübriidrünnak võiks artikli 5 käivitada, et Moskva või teised vaenulikud valitsused ei saaks kasulikku juhist. NATOl on mitu vastamisviisi ning neid samme ei kuulutata alati välja ega tähenda need alati otsest vastulööki.
Ta kiitis Eestit, et see andis NATOle augustis toimunud hübriidjuhtumi üksikasjad, ja survestas teisi liikmeid samamoodi jagama. Ta ütles, et Baltic Sentry, mis algas pärast seda, kui merepõhjas olevaid kaableid kahjustati 2024. aasta lõpu poole, oli nähtav samm, mis tõstis Venemaa jaoks hinda.
Ta ütles, et julgeolek toetub ka avalikkusele. Ta lõpetas 1982. aasta episoodiga Nõukogude okupatsiooni ajast: Eesti üliõpilased seadsid suvelaagris üles näilise NATO posti, panid sellele ingliskeelsed sildid ja serveerisid oma Briti-nimelises paigas pärastlõunateed. Ühest neist sai hiljem riigi suursaadik liidu juures. Ta ütles, et noored saavad julguse ja loovusega impeeriumile vastu seista. Ta väitis, et Venemaa ründab Ukrainat ja korraldab Euroopas hübriidoperatsioone nõrkusest. Kui üliõpilased näitavad jätkuvalt julgust ja loovust, suudab NATO kaitsta oma umbes miljardi suurust elanikkonda nii praegu kui ka hiljem.
Allikas: Estonian World
Eesti droonitehnoloogia · TalTechi kaitseloeng · Eesti õhutõrjesüsteemid · NATO küberturve Tallinn · Eesti autonoomsed süsteemid · Eesti süvatehnoloogia kaitse