Tallinna andurikeskus on NATO odavama droonikilbi keskmes

Laupäeval tulistasid Rumeenia õhuväe F-16 hävitajad Musta mere kohal Sidewinderi rakettidega alla kaks reaktiivmootoriga ründedrooni pärast seda, kui need sisenesid NATO õhuruumi. Hävitajad olid juba 15. septembril Leedu kohal alla tulistanud arvatava Vene mehitamata õhusõiduki ning tõusid sama kuu alguses õhku Lõuna-Eestis teise drooni tõttu. Newsweeki teatel suudab allianss need sissetungijad peatada, kuid iga lask kulutab nappe rakette, lennutunde, hooldust ja lennumeeskondi, mida võib vaja minna raskemate ohtude vastu.

NATO liitlasvägede õhuväejuhatuse aseülem kindralleitnant Guillaume Thomas ütles Newsweekile, et hävitajaid ja rakette kasutatakse endiselt siis, kui ohus on inimesed või taristu. Eesti õhuväe staabiülem kolonel Fredi Karu ütles, et õhukaitse eesmärk on kaitsta inimesi, elutähtsat taristut ja sõjalisi võimeid ning et odava mehitamata õhusõiduki tekitatud kahju võib drooni enda maksumust kaugelt ületada.

Rumeenia on 2026. aastal registreerinud 35 loata drooni sisenemist, võrreldes üheksaga 2025. aastal ja seitsmega 2024. aastal. Balti riigid ja Poola on seisnud silmitsi kümnete droonidega seotud intsidentidega. Üks 2025. aasta septembri rikkumine, milles osales üle 20 Vene drooni, viis operatsioonini Eastern Sentry, mis lisas idatiivale hävitajaid, luurelennukeid ja maapealset õhukaitset. Juulis muutis NATO õhuturbe kogu allianssi hõlmavaks õhukaitsehoiakuks.

Thomas ütles, et õhuväejuhatus tahab püsida kulukõvera soodsamal poolel, ühendades mobiilsed tulemeeskonnad, helikopterid, odavamad droonitõrjujad ja muud süsteemid. Raskem probleem on otsustada, mis läheneb — Vene ründedroon, Ukraina tõrjedroon, tsiviillennuk või miski muu — ning milline üksus ja relv peaks reageerima. Ta kirjeldas seda protsessi tajumise, mõtestamise ja tegutsemisena ning hoiatas, et sadade või tuhandete droonide ja rakettide üheaegne lähenemine sunniks langetama väga kiireid juhtimis- ja kontrolliotsuseid.

Karu ütles, et varasem avastamine, tuvastamine ja jälgimine jätavad ohu hindamiseks rohkem aega. Õhuseire ja varajane hoiatus on Eesti õhuväe põhiülesanded. Ükski andur üksi ei kata väikesi madalalt lendavaid õhusõidukeid, seega tuleb eri andurid ühendada üheks tunnustatud õhupildiks. Eesti õhuseire tiib haldab Tallinnas juhtimis- ja teavituskeskust, mis muudab kogu riigi radarandmed NATO idatiiva reaalajas vaateks.

Leedu katsetab SkyFortressi, Ukraina võrku madalalt lendavate droonide ja tiibrakettide jaoks. Leedu õhutõrjepataljoni ülem major Romas Zakaras ütles, et riik rajab kineetiliste süsteemide kõrvale akustilisi, elektromagnetilisi ja muid detektoreid ning harjutab protseduuride järgi, mis näevad ette vähest rakettide kasutamist. Lätis harjutab Allied Command Transformation, kas eri liitlaste andurid, juhtimissüsteemid ja tõrjujad suudavad toimida ühe võrguna.

Selle võrgu ülalpidamine on tööstuslik probleem. Ukraina hävitas ainuüksi septembris üle 4700 Vene drooni ja raketi, neist ligi 2000 olid kiiremad reaktiivmootoriga droonid, samal ajal kui tuhanded pääsesid läbi. Thomas ütles, et tööstus peab tootma massirünnakute vastu vajalikku laskemoona. Juulis kuulutas NATO välja algatused Front Door ja NATO Engine, et laiendada õhukaitse- ja löögivõime tootmist ning lihtsustada hankeid. Uurija Arun Dawson ütles Newsweekile, et tänase droonitõrjetehnoloogia varudest ei piisa, sest edukas kaitse sunnib Venemaad kasutusele võtma kiiremaid ja raskemini hävitatavaid droone. RUSI teadur Justin Bronk on pakkunud lühiajalise eskadrillina odavaid reaktiivõppelennukeid, näiteks kahurite ja juhitavate rakettidega relvastatud Tšehhi L-39 Skyfoxi, kuni andurid, tehisintellektiga toetatud juhtimissüsteemid ja droonitõrjujad teenistusse jõuavad.