Tehnoloogiaekspert Glen Pilvre ütles ERRile, et 11. oktoobri küberrünnak tõstis sadade Prantsuse toidupoodide külmikute temperatuuri kuni 50 kraadini Celsiuse järgi ja rikkus suures koguses toitu. Ta ütles, et kahju oli tohutu, ulatudes miljonite eurodeni, ning et juhtum näitab, kuidas nõrgalt kaitstud ühendustesse on võimalik siseneda.
Pilvre ütles, et pesumasinad, tolmuimejad ja külmikud kuuluvad internetiga ühendatud seadmete hulka, mille tarkvara ei pruugi olla uuendatud ja mille paroole võib olla lihtne ära arvata. Ta kirjeldas kasiino akvaariumi juhtimissüsteemi, mis oli välistele rünnakutele avatud. Ta rääkis ERRile ühest huvitavast juhtumist, kus kasiino akvaariumi juhtimissüsteem oli samuti välistele rünnakutele haavatav. Ründajad pääsesid selle kaudu sisse ning kuna süsteem asus sisevõrgus, õnnestus neil akvaariumi juhtimissüsteemi kaudu kätte saada kasiinoklientide andmed.
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) vastutab selle eest, et sedalaadi turvanõrkusi Eestis ei oleks. Prantsusmaaga võrreldes peab amet siinset olukorda suhteliselt heaks. Elutähtsate teenuste osutajad peavad järgima rangeid nõudeid ja neid jälgitakse pidevalt.
RIA intsidentidele reageerimise osakonna juhataja Taavi Kupper ütles, et internetti on ühendatud vähe seadmeid. Mõjutatutega on juba ühendust võetud ning neile on antud juhised, kuidas juurdepääsupunkte peita või sulgeda, või neid on teavitatud vastumeetmetest. Amet ei öelnud ERRile, millised ettevõtted on asjaga seotud. Suured arengud kübervaldkonnas on mõjutanud ka kuritegevust, teatas ERR.
Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor Mart Noorma ütles ERRile, et tehisintellektil on oma osa ning et pahatahtlike osaliste käes on võimalik teha veel kiiremini rohkem kahju. Ta lisas, et samamoodi aitab tehisintellekt kaitsjatel end paremini kaitsta.
Kupper ütles, et tehisintellekt on muutnud kogu ründeprotsessi väga kiireks ja lühikeseks. Ta ütles, et varem võis pärast nõrkuse avastamist loota 30-päevasele uuendustsüklile, enne kui midagi võidakse kompromiteerida. Nüüd kasutatakse nõrkust ära kahe kuni 24 tunni jooksul.
Ekspertide sõnul otsivad tänapäeva häkkerid viise kiiresti rikkaks saada, selle asemel et asuda ründama kodumasinaid. Eesti kaitsevägi ütles ERRile, et sõjalisele taristule kehtib palju rangem järelevalve ning et rünnak oleks ajaraisk, kuigi pahatahtlikud osalised katsetavad süsteeme pidevalt.
Küberväejuhatuse ülem René Innos ütles, et keskmiselt on umbes 100 000 intsidenti päevas. Ta lisas, et nad ei näe selles erilist ohtu. Innos ütles, et tõsiseid intsidente on aastas umbes 20–30.
Allikas: Err
Eesti küberturvalisus · ühendatud koduseadmed · RIA Taavi Kupper · René Innos Küberväejuhatus · Prantsusmaa külmikute küberrünnak · tehisintellekti nõrkuste ärakasutamine