Eesti esimene elektriparvlaev hakkab 2028. aastal sõitma Steerpropi seadmetega

Eesti esimene täiselektriline reisijateparvlaev kasutab kahte Steerpropi järgmise põlvkonna vastassuunas pöörlevat jõuseadet, ühendades tavasõitudeks akutoite võimekusega nõudlikes Läänemere oludes. Poola laevatehasest CRIST tellitud alus peaks Virtsu–Kuivastu liinil teenistusse asuma 2028. aasta lõpus. Biodiiselgeneraatorid tagavad varutoite.

Kaks püsimagnetmootoriga SP 25 CRP seadet panevad parvlaeva liikuma. Steerpropi seadmed on kavas tarnida 2027. aasta lõpus, enne järgmiseks aastaks planeeritud kasutuselevõttu. Ligikaudu 95 meetri pikkune alus mahutab kuni 380 reisijat ning kas 110 sõiduautot või kaheksa kaubaveokit.

Kolme megavatt-tunni mahutavusega akusüsteem salvestab kaldalt laetud elektri tavakasutuseks. Biodiiselgeneraatorid toetavad pikemaid sõite, rasket ilma ja hädaolukordi. Vähemalt 1000 meremiili sõiduulatus kehtib generaatoritoega töötamisel.

Parvlaev toob kasutusele Steerpropi järgmise põlvkonna CRP-lahenduse, milles väiksemates rakendustes on standardsena survestatud määrimine. Sukeldusmäärimise asendamine vähendab mehaanilisi kadusid. Steerprop teatab jõuseadme mehaanilise kasuteguri paranemisest umbes 3,5 protsendipunkti võrra, lisaks süsteemi senistele tõukejõu omadustele. See näitaja kirjeldab seadme mehaanilist kasutegurit.

Tarnija sõnul valiti konfiguratsioon seetõttu, et see suudab anda tõukejõudu jääs, tuules ja avavees hoolimata sõukruvi läbimõõdu piirangutest. CRP-süsteemis pöörlevad kaks samal teljel olevat sõukruvi vastassuundades. Teine sõukruvi püüab kinni esimese sõukruvi kiiluvees alles jäänud pöörlemisenergia ja muudab osa sellest kasulikuks tõukejõuks, vähendades energiat, mis tavapärase sõukruvi taga keerlevas vees kaotsi läheb. Koormuse jagamine kahe sõukruvi vahel võib vähendada ka kummagi koormust. Steerprop ühendab selle paigutuse asimuutjuhtimisega, nii et tõukejõudu saab manööverdamiseks suunata.

Akutoitel parvlaeval mõjutab jõuseadme kasutegur seda, kui palju salvestatud elektrit iga ülesõit nõuab. Väiksemad kaod võivad toetada käitamisplaani, ilma et toetutaks ainult lisaku mahutavusele. Ettevõtte CRP-tehnoloogiat kasutatakse elektri-, hübriid- ja tavalahendustes, nii et jõuseade on üks osa parvlaeva laiemast energiasüsteemist.

Eesti Riigilaevastik sõlmis CRIST-iga projekteerimis- ja ehituslepingu 20. mail 2026. Lepingu väärtus on 49,93 miljonit eurot, millest 28 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidu moderniseerimisfondist ja ülejäänu kaetakse riiklike süsinikukvootide tuludest. LMG Marin France projekteerib parvlaeva CRIST-i alltöövõtjana ning on töötanud ka Virtsu–Kuivastu ühendust juba teenindavate aluste kallal.

Rahastustingimuste kohaselt peab uus parvlaev olema 64% energiatõhusam kui võrdlusalus Regula. See eesmärk on projekti nõue. Alus on määratud jääklassi 1B ja konstruktsioon on mõeldud saarte ühenduse hoidmiseks muutuvates hooajatingimustes. Generaatorid annavad paindlikkust ka pikemateks ülesõitudeks ja teenuseks väljaspool põhiliini.

14. oktoobril teatas Eesti Riigilaevastik, et kavandatav parvlaev on lõpetanud esimesed mudelkatsed Saksamaal Schiffbau-Versuchsanstalt Potsdami uurimiskeskuses. Nädal aega kestnud programmis kasutati 8,2-meetrist mudelit, millele olid paigaldatud kavandatud jõuseadmete vähendatud koopiad, ning uuriti takistust, hüdrodünaamilist käitumist ja jõudlust. Amet teatas, et energiakulu jäi lepinguliste piiride sisse ja varu jäi alles. Tulemused näitasid jõudlust, mis vastab 14 sõlmele, võrreldes lepingu 12-sõlmese maksimumkiiruse nõudega.

Need leiud pärinevad mudelkatsetest ja annavad teavet edasiseks konstruktsiooni täpsustamiseks enne ehitust. Jäämudelkatsed on kavas Soomes novembri lõpus, et uurida jõudlust tasasel jääl ja murdjääl. Koos aitavad programmid hinnata, kuidas kere kuju, jõuseade ja energiavajadus omavahel toimivad.

Projekt näitab parvlaevade elektrifitseerimiseks vajalikku kombineeritud inseneritööd: akud annavad energia, samas kui kere kasutegur, jõuseade, laadimine ja talvine võimekus määravad, kui usaldusväärselt see energia igapäevast teenust toetab. Virtsu–Kuivastu tavasõidud on mõeldud akutoitel, biodiiselgeneraatorid jäävad varuks ja pikema sõiduulatuse jaoks. Käitamine on kavas alustada 2028. aasta lõpus.