Prantsuse külmikuhäkk seab Eesti avalikud seadmed luubi alla

Selle nädala alguse uudis, et Prantsuse toidupoodide külmikuid on häkitud, kapid üles sulatatud ja suures koguses toit hävitatud, tuletab meelde, et iga võrgus olev seade võib saada sihtmärgiks. Internetiajastul seisavad tuttavad küberkuritegevuse lood veebilehtedest ja andmeleketest kõrvuti rünnakutega tavalise varustuse vastu.

Häkkerid jõudsid hiljuti sadade Prantsuse toidupoodide külmikuteni, keerasid sooja juurde ja hävitasid tonne üles sulanud toitu. Kes rünnaku korraldas ja miks, on endiselt teadmata. Juhtum tõstatab ka laiema küsimuse elutähtsate teenuste turvalisusest.

Tehnoloogiaekspert Glen Pilvre ütles, et kahju oli väga suur ja ulatus miljonitesse eurodesse, ning selgitas, et üles sulasid nii kanad kui ka porgandid. Tema sõnul näitab juhtum, et kõik on juhtmega ühendatud, ja kui nende ühenduste lukud on pisut praokil, võib keegi sealt läbi lipsata.

Külmikuteni jõudmine ei nõudnud erilist keerukust: seadmed olid vanad ja tarkvara aegunud. Lihtsad turvaaugud võivad jätta igasuguse igapäevase varustuse kaitsetuks. Pilvre ütles, et pesumasinad, tolmuimejad ja külmikud on kõik omal moel internetis, et nende tarkvarauuendused ei pruugi üldse õigeaegsed olla ja et tehaseparoolid, näiteks ruuteritel, võivad olla üsna tühised.

Ta kirjeldas teist juhtumit, kus kasiino akvaariumi juhtimissüsteem oli samamoodi väljastpoolt ligipääsetav. Ründajad sisenesid selle kaudu ja jõudsid, kuna süsteem asus sisevõrgus, kasiinoklientide andmeteni just selle juhtimissüsteemi kaudu.

Eesti Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) vastutab selle eest, et selliseid auke Eestis ei leitaks. Ameti sõnul on olukord siin Prantsusmaaga võrreldes suhteliselt hea. Elutähtsate teenuste osutajatele kehtivad ranged nõuded ja järelevalve on pidev.

RIA intsidentide käsitlemise osakonna juht Taavi Kupper ütles, et Eestil on võrgus näha vaid käputäis seadmeid ja et kõigi asjaosalistega on juba ühendust võetud. Edasi on antud ka juhiseid, kuidas see lõpp-punkt peita, sulgeda või milliseid vastumeetmeid võtta. Amet ei ütle, millised ettevõtted on seotud. Hiljutised muutused kübervaldkonnas kujundavad ka kuritegevust.

Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor Mart Noorma ütles, et tehisintellekt laseb kahjulike kavatsustega inimestel nüüd tööriistana teha rohkem kahju ja kiiremini. Ta lisas, et sama võimekus aitab kaitsjatel end paremini kaitsta ning et tulevikus võib tehisintellekt ühel või teisel põhjusel hakata ka ise süsteeme hävitama.

Kupper ütles, et tehisintellekt on muutnud kogu ründetee väga kiireks ja lühikeseks. Tema sõnul võisid kaitsjad pärast haavatavuse leidmist kunagi loota 30-päevasele uuendustsüklile, enne kui midagi võidakse kompromiteerida. Nüüd kompromiteeritakse haavatavus kahe kuni 24 tunni jooksul.

Ekspertide sõnul ei unista tänane häkker kodumasinate ründamisest ja otsib sagedamini kiiret viisi rikkaks saada. Küsimusele, kas väike turvaauk võiks tabada kogu riigi julgeolekut, vastavad kaitseväelased, et sõjaline taristu on oluliselt rangema järelevalve all ja et rünnak oleks ajaraisk. Tülitekitajad katsetavad neid süsteeme siiski pidevalt.

Küberväejuhatuse ülem René Innos ütles, et selliseid juhtumeid on keskmiselt 100 000 päevas ja et ta ei näe neis erilist ohtu. Tema sõnul tõstavad vererõhku juhtumid, mida on keskmiselt umbes 20 kuni 30 aastas.

Eesti sai ulatusliku küberrünnaku kogemuse 2007. aasta pronksiöö ajal, kui sihikule võeti riigiasutused, pangad ja meediaväljaanded. See oli maailma ajaloos esimene sellise ulatusega rünnak ühe riigi vastu. See kogemus on aidanud Eestil püsida tänaseni ühe küberkaitstuma riigina. Prantsuse juhtum näitab, et ühest hooletust veast võib siiski piisata.