Majandusministeerium on koostanud määruse eelnõu, mis annaks toetusi peamiselt Tallinnast väljaspool tegutsevatele sihtkohtade haldusorganisatsioonidele, et turismil oleks maaelu majanduses suurem osa. Toetuse saajad arendaksid maaelu turismi koos kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja teiste partneritega.
Eelnõus nimetatud näited on Tartumaa turismifond ja Sibulatee Lõuna-Eestis, Tõstamaa mõisa fond ja mittetulundusühing Soomaa Turism Pärnumaal ning saartel Hiiumaa Arenduskeskus koos Saaremaa, Ruhnu ja Muhu vallavalitsustega.
Ministeeriumi turismijuht Kristina Jerjomina ütles ERRile, et aastateks 2027–2029 kavandatud määrus on mõeldud muutma piirkondliku turismi rahastamise stabiilsemaks ja pikaajalisemaks. Toetused on seni katnud lühemaid perioode; ettepaneku kohaselt kestaksid need kolm aastat. Nõutav omafinantseering tõuseks kolmandaks aastaks 50 protsendilt 55 protsendile, et vähendada sõltuvust riigi rahast.
Jerjomina sõnul paneks kava suuremat rõhku hooajalisuse vähendamisele, reisimise soodustamisele väljaspool suuri keskusi ja suvist tipphooaega, turismi mõju mõõtmisele piirkondlikule majandusele ning positiivsete külastuskogemuste tagamisele. Toetuste kasutamist ja aruandlust lihtsustataks, abikõlblikke kulusid laiendataks ning aastast kogurahastust suurendataks umbes 200 000 euro võrra.
Turismi tegevuskava seab eesmärgiks, et 2029. aastaks oleks vähemalt 53 protsenti ööbimistest väljaspool Tallinna ning et kevadel, sügisel ja talvel tehtud ööbimised ulatuksid samal aastal 65 protsendini. Toetused toetaksid kultuuri-, pärandi-, toidu- ja muid pakkumisi, mis on suunatud välisturistidele, rõhuga kvaliteedile ja kättesaadavusele madalhooajal, et turismitulu saaks kasvada.
Kavades nõutakse ka digitaliseerimise ja automatiseerimise jätkamist, sealhulgas rohkem teenuseid, mida saab veebis broneerida. Toetuse saajad peaksid hoidma oma piirkonna turismiteenused ja sihtkohad visitestonia.com andmebaasis täpselt kirjas.
Seletuskirja järgi on suur kitsaskoht külastajate viimine bussi- või rongijaamast metsarajale, mõisa või muuseumi juurde ning kergesti mõistetava parkimisinfo leidmine. Organisatsioonidelt ei eeldata busside ostmist ega liinide käitamist. Nad peaksid arutama parandusi piirkondlike ühistranspordikeskuste, kohalike omavalitsuste, tehnoloogiaettevõtete ja turismiettevõtetega, selgitama välja vaatamisväärsused, mis vajavad kõige enam paremat ligipääsu, analüüsima, kuidas külastajad reisivad, ning otsustama, milliseid lahendusi võiks katsetada.
Toetused oleksid kokku 1,97 miljonit eurot aastas. Eraldised peegeldaksid seda, kui kaugel sihtkoht Tallinnast on ja kui hästi see on teiste piirkondadega seotud. Seletuskirjas öeldakse, et juurdepääs teenustele, töökohtadele ja taristule on tugevaim Tallinnas ja naabermaakondades, samas kui kaugemad piirkonnad vajavad lisatuge, et hoida elanikke ja teenuseid. Selles märgitakse, et piirkondliku mõju näitaja saab suunata rohkem raha sinna, kus turism saab kõige enam kaasa aidata piirkondlikule tasakaalule, ettevõtlusele ja töökohtadele väljaspool Tallinna ja Harju maakonda.
Määrus on endiselt eelnõu. Ministeerium kogub tagasisidet kuni 26. oktoobrini ning lõplik sõnastus kinnitatakse pärast seda konsultatsiooni.
Allikas: Err
Eesti turismitoetused · sihtkohtade haldusorganisatsioonid · visitestonia.com · maaelu turismi digitaliseerimine · ööbimised väljaspool Tallinna · majandusministeerium